mitte enamat, mitte midagi enamat.
Unenäod, kui võivadki ilmneda,
ilmnevad valel ajal, vales kohas.
Elu tundub oma haaret tugevdavat
ja seinad kukuvad kokku,
kui kodus aega veeta.
Põgened välja, siis soovid kiiremas korras tagasi.
Meie nihked on liiga nihkes.
Ööd ei räägi kui ei kuulata.
Pimedus ei hellita, ei kaisuta.
Pimedus on tagasi kotis.
Valgus on liiga närviline.
Oi neid öösid nii tuhandeid,
neid öösid nii, et valetan end unetuks.
Neid õhtuseid niitmisi ja varajast kastet,
seda lõhna, seda matmist.
Neid keelekastmeid.
See öine purgatoorium annab usu,
annab ja ei küsi vastu,
annab, sest sünd on juba teene.
Usu või ära usu,
neid öösid, nii valgeid või musti,
neid öösid mina usun.
No comments:
Post a Comment