1998 sündisin mina, ühel karvahärmas hommikul,
läbi vine ja kisa viskusin kellegi käte vahele,
hiljem visati mind läbipaistvasse kasti,
koguaeg oli valge, koguaeg masinad urasid
ja pinisesid ja piiksusid ja pirisesid,
mina virisesin.
Nöörimööda käib elu
ja minul käis juba varakult,
istus teine ümber kaela,
tule mis sa tuled, välja ei tule.
Eks selle pärast mind kasti pistetigi,
sellepärast ma pimedust jumaldan,
sellepärast ma vaikust armastan,
heh võibolla sellepärast olen ma sinuga.
Vanemate valik oli mul kahtlane,
paberid läksid vist kusagil sassi.
Mina tellisin spetsiifiliselt kaks tükki,
mees ja naine, eelistatavalt neljakümnendates,
kindlasti tugeva ühtsusega ja hea sissetulekuga.
Nende sassis paberite tõttu ma ehk siin sinu lõusta vahin
laps-jeesus.
Aga jah, vanemaid kaks küll,
mõlemil vorst jalgevahel,
kahju hakkas neist, ma ju eelmises elus olin just homofoob
ja rassist ja misogüün ja kõik need kõigemad,
ja nüüd selline jama.
Õnneks nad mind kaua kannatama ei pidanud,
paar mähkut sai 2000 aasta kuupäevatu hilisööni
täis laristada ja siis juba tõid sina mind enda juurde,
sina ulakas poiss
või tüdruk, kuidas iganes.
Jäi lühikeseks jällegi see hiilgeaeg,
ma olen kindel et nende vanemate käe alt
oleks minust kenasti saanud üks homofoobne
foobiahomo.
Peatükk kogemuste raamatusse: hirm.
Järgmiste paberitega viivitan.
Aga sina, siin sa oled oma suure säraga.
Tee see kohalik tuimastus ja saada mind järgmisele ringile,
tulgu mis tuleb,
võibolla sünnin heterofoobina,
see oleks kuradima vinge.
Või tegelikult sünniks 2016nda aasta Annelinna kassiks.
No comments:
Post a Comment