Sadam kaikus vestidega meestest
ja tanu all olevatest kallimatest,
sellel sadamal antakse vandeid
ja pauna pannakse mälestusi,
mõni saab hauakirja varakult,
mõnest raamatust,
mõnest suudlusest,
mõni annab suud pudelikaelale,
ainukene kallim,
keda kaasa lubati,
ülejäänud saadeti koju uusi leidma,
vastase mundreid paikama
ja sigadele pärle heitma,
singeri õmblusmasinad
laulsid suve kuumusest
avatud akendest,
kunagi kui ainukesed kirjad
mis koju tulid, olid kosjakirjad,
kunagi kui suits mis taevalakke tõusis,
oli korstnast, mitte räästast,
vanad koristasid saunaümbrust
noomisid üle muru tallujaid,
oja ääres meenutasid
sõjast koju tulemist,
nüüd loodavad kadunukesi,
sama oja sulinas kuulda,
tanud riputati varna,
harjuti elama,
sulinatest kõlab tänagi
ühte kõla,
ühte ainust.
No comments:
Post a Comment