ja tasakesi sosistan,
et tule vasta siia, sinna
kus hingel muhe liuelda.
Ma tulen kannan nooreohtu
tuulekese kannustes,
ma tulen sasin märga rohtu,
ma tulen täitsa vammustes.
Ma tulen siis kui jõud on nõrk
ja sina ilma minuta,
ma tulen valmis, muidu kõrk,
ma tulen kallis Eestimaa.
Kui kord on tuldud küll ja küll,
ning võrku püütud vabadus,
mul süda seljas, hing on üll,
ma tulen, olen lunastus.
Ma tulen kallis isamaa,
ma tulen siis kui võtt,
ma tulen läbi ilmamaa,
ma tulen paunas tõtt.
Ma lennul olen ikka siin,
su rüppe heidan kohaks,
ma lennul olen, ise prii,
et priius siingi vohaks.
No comments:
Post a Comment