täna ütles üks mees ühe happelisema keelemärjukesega,
et mina kaotan enne lõppu kõige enam.
Et enne lõppu sõidab kuldne kaarik ratsudeta ja sinitaevasilm
kostab lohutuseks, et taaskord sõnutud on sõnadeta
su priiskav valge kest.
Su mustadest laikudest leitud said üksikud
ja minagi ehk lubasin tunnistada,
aga mitte täna.

Ma igatsen seda mida olnud pole,
kuid selles mu kallim, eksime alati, sest alati
saab olema Diana – meelepuhastus.