tasa suigub linnuke mu pesas
ja nõnda tasa ujub ta minu kanuuga
üle alguse ja lõputa jõe
üle plaanimata labürindi
üle minu

vahvad vahikujud tervitavad meid
ja lubavad õndsusel liituda

ulakad tuuled puhuvad põsed
nii tulitama külmast
nii nii nii

linnuke siuts-säuts
sirutab koibi ja pistab punuma

pistab eluniidid läbi nõelasilma
pistab selga tänapäeva suled
pistab pea mu sülle

ja ka mina soovin olla linnuke