Missioonitunne

Minagi sain kord targemaks. Et sünniks mõistmine,
on vaja olla mõistetud. Et sünniks andumine,
on vaja olla vajatud. Et kõigel oleks mõte,
on ennekõike vaja mõista mõtet
ja saavutada väärtus.

Minagi kuulasin kord enesestmõistetavalt targemaid.
Neid tundemoonutajaid ja salasepitsejaid,
aga ikkagi inimesed, nagu mina või sina.
Neid minetanud lapsesilmi ja hernesupisuud.
Nii väsinud maailmavaateid
ja õhkõrnade lubaduste varieteed.

Minagi veetsin öid kus üks mõte ajas teist taga
ja puhkus oli alati ühe nurga taga.
Seal nurgal kasvas piimanõges
ja seltsis ritsik metsiku ristikheinaga.

Minagi otsisin kodu ja leppisin vähemaga.
Kõik leppimistest murtud südamed
ja väsinud vaimud leevendamas üksindust.

Minagi leidsin end istumas külmas pärastlõunases keldris
või ronimas pleekinud katustele.
Minagi otsisin elustundmist piiridelt.

Leidsin end valmistamas hõrku rooga
ühele veganist neiule ja tundmas rõõmu.
Leidsin end lugemas raamatut ja hingamas sügavalt.
Leidsin end kiitmas kõikide pisiasjade pärast,
mis on toonud mind tänasesse päeva.
Leidsin end andestamas teistele
ja mis kõige tähtsam –
leidsin end andestamas enesele.