suveõhtutel kastab vaikust ritsikapiisk
ja rukkirääk lööb lamenti
süda keeb nagu põrgukatel
ja sügaval metsas lööb kurgutrummi
üks linnuke nii tõsine
nii sihikindel ja usaldav
on suveõhtu haigutus
ja lakapealsel põhku tuulates
lööb aevastus välja
talvise roka
lööb sädelust loojuva päikese mõõka
annab jumet loodusele
nõnda elavale ja surevale
nõnda ringlevale
nõnda minule ja sinule
No comments:
Post a Comment