Rehe ja pärna vahel

Vana Pobeda on ruske rooste all
vana Madise paekivitalu varemetes
toomingate helluses

kükitab seal ja meenutab ülanaabrite
peremeeste sünnitusmajast koju toomist

kükitab ja vestleb oma krigin-nagina
keeles kõrval kepsleva jänesega
kes eelmisel aastal oma elukoha
reheahju varemete vahele tegi

vestlevad aegadest nüüd ja enne
kui tuul sättis kevadisi suudlusi
märtsi lõpus ja hein enda päikeselembusest
taeva poole sirutas ning siis
tuule suuanni pärast ära kooldus
ning hiljem ainult maad mööda hiilis

perepea käib vahetevahel tema rooli taga
istumas suitsetades vaikides paberosse

lihtsalt istub ja nokitseb erinevate
õmbluste ja nagade kallal
kisub siit ja kraabib sealt

unustab paberosse kustutada
urineerib võsa vahel
ja mõnikord nutab
lihtsalt nutab ja sammub
väsinud mehe kombel tagasi üles

tema poegki käib ikka Emajõe Ateenast siin
harva ja siis pöörab ta ainult pilku tema poole
ei tule isegi enam rooli taha või kapotile istuma
nagu vanasti kui ta veel pisike marakratt oli

vanasti kui peremees naabrimehega
viljakuivati juures viina viskas
ja perenaine ülepõllu talus
kringleid tegema õppis

vanasti kui ta lõunauinakust ärkas
ja ehmus koledasti vanemate kadumisest
kummikud valepidi jalga väänas ja
aluspükste väel tema tagaistmel peitis end

nii said nad sõpradeks
nad mõistsid üksteise vajalikust
poiss sai vanemaks ja tundis endki
olevat varemete kõrval lõksus
kinni kasvanud
poisski käis nutmas ja väsinud
mehe kombel tagasi üles jalutamas

nii nad peremehega kordamööda käisid
üksteise teadmata

peremehest sai vana mees
poisis sai mees
ja vana Pobeda muutus iga aastaga
ruskest roostest raskemaks
ja vajus aina sügavamale pinnasesse

ta võis juba tunda vihmausside
vihmaprallesid ja mutikeste
suveidülle

kõrval kasvavasse pärnapuusse
kolisid eelmisel aastal isegi uued naabrid
otse uuralitest–händkakud

peale seda oli varestest plats puhas
ja isegi vana peremees ja noorim vend
said aega tihedamalt all käia
isegi vanem poiss tuli Tartust tagasi
ja istus kapotil jälgides uusi asukaid

kakupere isa oli tugeva kehaehitusega
nooruses lendleja kes tundis et
pere vajab merele lähemat elukeskkonda

nüüd käib tema kapotil istumas
kraabib siit ja kraabib sealt
vahepeal huikab kurblikult
ja raskete tiivaplaksudega vanalinnule
kohaselt lendab tagasi pessa

varsti tuleb ka tema vanem poeg
ja nooremgi
ja siis võibolla tulevad nad kõik koos
vana peremees ja vanalind
ja noorim ja vanem vend
ja kõik tõstavad vana Pobeda
ja tõstavad ja viivad ta ühele viimsele lennule

enne rusket roostet
enne pinnasesse vajumist
enne aega ja algust.