Friday, April 15, 2016

Rändleja

Valge kassiga akordionimängija
tatsub ühelt jalalt teisele
ja kurnab oma nukrat pilku
maas lebava kaabu poole

kass on kohale transporditud
punu-korviga mille kollakas toon
kattub tärkava loodusega
ja mille sisse ta külma
eest peitu on pugenud

akordion lõõtsutab kui viimsepäeva hobune
ehk isegi pruuskaks kui hing sees püsiks

viisid on tuttavlikud
sammaldunud ajukoorde
ja rahvas voolab mööda
nagu ühtlane jõgi

voolab ja unistab

mees mängib selliseid viise
et keegi ei saakski peatuda
kõik upuvad tema loomesse
igaühe kujutelma kaunistavad helid

üle päeva käib see mees ja kass
mängivad oma viise ja kõik kes raatsivad
kuulatada saavad pagasi mida on kergem kanda
kõigest muust
pagasi mis võib taltsutada ürgse viha
või äratada ellu kallimaid
pagasi mis saadud kingitusena

sest kaabu on iga päev tühi
aga ega see teda ei morjenda
ka tema saab osa millestki jumalikust

looja on siin loomas üle päeva
ja kui kevad venib suveks
venivad ka viisid

mõnel päeval istuvad kohalikud kodutud
mõni pink eemal ja suitsetavad
kokku kogutud konidest leheplärusid
varrukast kallutavad külmarohtu
või kesvamärjukest ja mõtlevad
rögisedes ilusamale elule

kõrval on patrullivad politseinikud
kes isegi ei märka avalikku pruukimist

vulgaarsed teismelisedki unustavad oma maailmavalu
ja hetkeks mõtlevad kellegi teise peale
tunnevad et keegi ei jälgi neid
ja keegi on ikka teine

linnud unustasid oma argised vestlused
ja aitasid komposeerida
niivõrd reaalsust moonutavaks
muutusid need esitlused

ja ühel hetkel avastasid jalutajad
et ei ole akordioni mängijat
ja pole ka kassi

linnud vaikisid mitmeks päevaks
teismelised pugesid oma ekraanidesse
ja tundsid silmi jälgimas
patrullijad rebestasid kodutuid
ja seal kus tühi kaabu istus
oli nüüd suur eurokuhi

valget kassi silmati mõnigi kord
aga tänavanurgad
põõsastikud ja rahvasummad
ei lubanud tal kassina kunagi püsida

või oli see täiesti suvaline kõuts
keda kuulsusejanu imiteerima sundis

mõnel korral arvati nägevat ka akordionimängijat
kes jumalusena läbi linna hõljus

või oli see Tartu vaim.

No comments:

Post a Comment