Ahvane on meie maa
ahunes sulpsab vetes
hing aigutab mälestuste piinast
kabujalad on sihvakad
kalitsad on tühjad
kesikud kipuvad metsa poole
kimmelit oodatakse laeva asemel
kirr on meie wabariik
liitude vahel on kuja
luuletajad on kõlgutajad
aga nii ongi parem
kõnnakas on meie maa
massakad on verejanulised
nurmikuid ei seisa enam teede ääres
vanad peidavad palakute all kroone
Emajõgi on nõva
metsaalused on piimapisaraid täis
keegi ei peesuta enam sääl
peiravpilgesed on kassid
puhe on veninud päevadeks
aga nii meile meeldib.
No comments:
Post a Comment