Mida sa seedid seal?
Parem ära vasta
ja ulata mulle üks tubakas.
Suitsetame vaikides
ja köhatame kohmetult
kui otsime õigeid sõnu
või ehk sa ei otsigi,
kas võib olla,
et vaikimine ongi
sinu tänane reageering.
Vaatan sind ja meenub
üks mälestus,
pilt kaugetest aegadest,
üks brünett neiu
ja tema sõber,
sinu munad nagu arbuusid
ja reformvoodi purunemine
ning diivanile ümber
positsioneerimine.
Hommikused küsimused,
kes, mida
ja see jube peavalu
mida paksude põhjadega
leevendasime.
Jätkasime sama rada
ja jõime järgmise hommikuni,
sa seisid Harju mäel
ja oksendasid maomahlasid,
naersid südamest
ja jõid peale,
mõne hetke pärast
oksendasid jälle.
Kõva häälega
kommenteerisime
neid nagilikke nibusid
ja plaanisime
järgmisel korral
talle rätiku kuivama
panna nende külge.
Seniks jahtisime
ilastena järgmist skoori
ja tajusime väsimust
napalmina kontides
murdmas viimseid
seemnerakke.
Ja siis me kukkusime ära.
Ja siis me saime kaineks
ja siis me olime loonud
selle kohmetu vaikuse
ja mälestuse,
mis kirikukellana
kolgib meie kupli all.
Tänan.
No comments:
Post a Comment