Põhja isa

isa võttis vaeva tähenduslikult
see pidavat jõudu andma
ja kogemusi

isa võttis naisi paljutähenduslikult
kvantiteeti tood koju
kvaliteedi jätad
seda rääkis ta

1953 suri Stalin
4 aastat hiljem sündis tema
sündis tähendusetult
ajad olid sellised

pere oli töökas
sest vaeva võeti tähenduslikult
kes ei tööta see ei söö
või kes joob see elab

isa oli pikk mees
siiani on
ehk vähekene aastatega vajunud
vanaisa oli täitsa jumbu
vanaema oli nagu tollased naised ikka
keskmine
eks kõik olid
kaks õde ja vend
nemad olid ka
kuidagi

isa vist armastas kunagi
peale sündi mõne aja
armastas õdesid ja venda
ema ja isa
aga armastus oli defitsiit
armastada jõuti vähe
ja harva
armastus tähendas nõrkust
seda ta ütles

kes ikka jõuab harjutada
armastamist kui katlamaja
tuhk viimsedki rokilokid
salku ajab

isa veel elab ja mõtleb
mõtleb läbi
üle ja alt

mõtleb mis oleks kui
ja kui ehk oleks
aga mida pole seda pole
nõnda lausub isa
mõnikord peale pitsi kärakat

tänasel päeval on endiselt vaev
töö ja veelkord töö
sest kunagi olid ajad sellised

isa iseseisvus varem kui eesti
palju varem
isa isa samamoodi
isa lapsed pidid samuti

nüüd ehk pole niivõrd popp
ja noortepärane töö ja vaev
aga muudmoodi ei oska

milleks minna otse kui saab ringiga

isa oli on ja mõneks ajaks
ehk jääb
kui on tööd ja vaeva
kui on kvantiteeti koju tuua
sest mis sa pihku ikka nühid
seda ütles ta

nüüdsel ajal on ta jutukas
nagu ennegi
aga nüüdsel ajal
on ta juttudes sügavust
või saavad vanemad tõesti
laste kasvades targemaks

jutt oli alati
isegi kui polnud
midagi öelda
sest ajad olid sellised
ridade vahelt
ülevalt alt
sealt pidid ise leidma
mõtte ja sügavuse
eks seegi oli omamoodi töö

täna vaatab isa pilvi
poolelijäänud maja
suure toa aknast
pikutab lõunapausi
ajal diivanil ja mõtleb
kui et ehk ma lihtsalt oleksin
täna tasa ja targu
sest ega töö pole jänes
kes metsa jookseb

paistab et ajad ei olegi
enam endised.