üle vaskse jõe jookseb sild
kaardes nagu viimsepäeva paju
üle selle käib igat masti rahvast
iga päev
vahel harva peatuvad romantikud
poeedid ja enesetapjad
mõtlevad elu üle järgi ja astuvad edasi
vahel harva on üle selle vaskse jõe
jooksval sillal raske hoida ühte kallast
teise kalda haardes
rebib kodumaa pinnas edasi ja tagasi
kiusavad kevadveed
ja lagastavad noorikud
kunagi kiusasid isegi lahingud
vot nii vana on see üle vaskse jõe jooksev sild
nii vana on tema vaev
nii kaua on ta olnud ühendusteeks
vana küla ja linna vahel
ühendanud sugulasi ja sõpru
vanu ja noori
linn oli moodne sell
vigur koljat
aga küla
vot küla oli salamahti vennike
kord võis ta paisuda niivõrd suureks
et sillal jaks lõppes ja tihvtid oigama hakkasid
teinekord oli ta nii pisike ja märg
kurva kuju rüütel
sabistas aknaluukidega
ja ahistas madalrõhuga tossates
pinnapealseid
aga see oli kõik kord loodud
oli hetki kus üksteisele meenutati
vanemaid veidramaid aegu
kus linn läkastas pidevalt
ja varemini end isegi nii üksi tundis
et linnaõigused külale
maha tahtis parseldada
ja küla noore perutava teelisena
kõiksugu rahvast endast läbi lasi
litsakate elukommetega oli see küla
ja sild vagura olemisega tegi oma osa
üle tema tariti katkuaja ohvreid
talvesõja väsinud kahureid
ja soldatid nii vene kui prantsuse poolt
nii saksa kui soome poolt
ja nüüdsel ajal isegi üle ookeani rahvast
nemad olid kohalik kolmainsus
sild küla linn
said nad kõik kannatada sõdade ajal
rebisid kildu ja elasid edasi
uuema aja inimesed olid teistsugused
komistasid tihti
unistasid
hullutasid
ehk selle uuema aja hulluse tõttu
restaureeriti kõike ja kõiki
kõik tehti uueks
või uuemaks
sillale anti uhked lambid
mida päevavalguse ahanedes tööle läita
küla sõi vanusega end nii paksuks
et kippus linnaga kokku juba
ja linn kasvas kõrgeks
sai endale uued sõbrad
itsitas kõrgustes sosinal pilvekestega
ja kuulas satelliitide
mööda vihtumist
aga ega temagi vanu sõpru unustanud
koos nad vananevad siiani
ehk ei kannatata niivõrd palju
kui ennemuiste aal
ehk ei tilguta soldatid enam verd
ehk ei ole enam nii pime
ehk ei ole enam nii vaiknegi
aga kolmekesi nemad tulevad
selle kilpkonna seljas
läbi kosmose tumeda aine
tulevad valgema lõpu poole
tulevad meiega koos
tulevad
sest kuhu neil ikka minna on.
No comments:
Post a Comment