Võin vanduda ei kuule sealt kus vaja oleks
veel tean ei näe ma kaugele
võin uskuda ja murda pooleks
kui leiad minu südame
et armastada poleks paha
sa kinnitasid seda juba
kui seljalt rebisid mu naha
et katta oma elutuba
ma skeletina olen veendunud
su palavusi sonimisest
ei tulevikus kergu muld
mu armuaia rohimisest
nüüd veel võin olla mõni hetk
su alam krants või voorimees
saab päästvaks minu nahast tekk
su rinna topeltsüdames
No comments:
Post a Comment