valgustumise ja pimendumise piiril,
seal tormide ja tuulte üsas,
kus pisikesed ja vaprad linnud,
seal kannab kohev ja selge vägi,
ta kannab meid õlul,
üle hallide katuste ja roheliste väljade,
mustavate metsade ja säravate linnade,
sinna pole tarvis mõtteid,
selge allikas joodab kõik janused,
muistne kahhel joonistub roosiks,
tali on jäänud kaugele…,
pole jääd…, pole pilvi,
ainult ustavad tuhvlid,
mõni kuldne meenutus,
laste kilked talveaias
ja üks lummav figuur,
kohe valmis embuseks.
No comments:
Post a Comment