nagu lutt mis nutvat last on rahustanud,
ma tundsin usaldust,
kõditasin teadvuse vallatusis su figuuri,
su veatut nägu, su pärl-valgeid hambaid,
su kirsi-punes huuli,
niisutatud külavaheteed ja asfaldi hais,
kõigil sirelitel õitseaeg,
nägin mesilaste tantsus sind,
sa tulid mulle vastu,
kui joobnu pudeliga, rõõm nii ehe,
tulid perekonnana, imiku naerus,
kellegi lapsena lehvitamas mulle autost,
vihmatilkadena langemas paradiisi okstelt,
nende ingli-lehtedelt,
südamlikud kujud Toomemäel, botaanikaaias,
kõikjal on sind ja sinu ilu,
ma tundsin end taas lapsena,
kui võimalik on kõiksus,
sinu jahedad sõrmed mu peos,
kui istusime jalad vastamisi,
siidised sukad nagu hinged hingamas vabalt,
kõik vaid hetk,
hetk ja veelkord sina.
No comments:
Post a Comment