kuumus kitsendanud nägemist,
kuid tajud kui fitness-muskul,
teadsime, et looduse lopsakus
on alati kaasav,
et nähtamatute sõnadega ta näitab,
kus, mis ja kellega…,
ja näitab meie enese hinge lopsakust,
mahlane nagu tänulikkuse pühad,
nüüdsest iga päev,
päev nagu kaev kesk kevadet,
nelja ilmakaare sooned voolamas keskele
ja voolamas kokku,
kuidas tulime paljasjalgselt,
ülevad tundmused sõnajalgadena silitamas,
silitamas neid õrnemaid kehaosasid,
linnu-siitsid lauluna kõlamas,
talve mustav hallindus kadunud minevikku,
tasa hiiliv tundmus,
et tulevik on siin ja praegu,
et on siin ja praegu
minu ja sinuna.
Aitäh Sulle!
No comments:
Post a Comment