Wednesday, August 3, 2016

Üks vahast lembeluule – lugeda varjus

Saab vahast  varsti jälle inime
on lootust ehk minulgi
kaua ma ikka siin sulan
pean end laskma tahkuda
su kuumuse sulgen metallvoodri vahele
ja lähen naudin jahedat pärastlõunat

ennegi on need pärastlõunad olnud
tahkuvate meeste päralt
ennegi on kellegi jaoks päike
pilve tagant välja tulnud ja sulatanud
värske mehe
ajanud ta tuppa pimedasse nurka
armastusluulet kirjutama

ohh seda kuumust
neid päikesetorme
neid seiereid tagurpidi väntajaid

naised naised naised
meie kuumus meie päikesed
minu seierid on täitsa pilla-palla
tegite tormi minus
tegite minust tormi

minu päike paistab kardina vahelt
ma tean ta on seal piilub ja meelitab
vaatan ilmateadet ja elan ainult pilvistel päevadel

ei mind sulata enam keegi.

No comments:

Post a Comment