Abielumerele

Tean kaldale uhut on meelsadki neiud
ja mehed on räpased
jah räpased indiaanipoisid
nad uudistavad valget nahka
itsitavad puude varjus
ei kasvagi suurteks
ja need meelsad nii meelsad neiud
on hädalised
merelt nad tulid kodu on kaugel
ookeani taga
nende palved on häälelt hõbe
ja indiaanipoiste hütid on räpased
ja kõduhaisu täis
ja nahku ja tossu ja kuivatatud liha
aga sinna viiakse need neiud
et toibuda ja uudistada veel lõkketule
valgel neid valgeid nahku
neid sillerdavaid sooni
aga neiud tahavad tagasi merele
tahavad ookeani taha koju
tahavad indiaanipoisse kaasa viia
teha koduseks
teha inimeseks
sest kõlblus ei luba elada hütis
õige indiaanipoiss
peab olema hoopis eurooplane
võõral maal niudevööta
higistama talvel ja külmetama suvel
ei tohi itsitada puude taga
vaid kummardades paluma tantsule
vaid meelsad neiud meelsatena hoidma
nii ehitavad need indiaanipoisid
ise oma laevad
need vee peal kiikuvad kirstud
et päästa neiud
et langeda ära oma teelt
et abielumerele ja ükskord
ehk jõuda tõotatud maale
sest need meelsad neiud tahtsid ju koju.