Flash forward-iks nimetan ma tugevat
taju. Valikutest tulenevate tagajärgede

reaalse visuaali nägemist. Nagu mitmiktaju,

aga eredam, hingavam, õhkavam. Nagu 

elusolend, kes sünnib, areneb, sureb ja nii

iga mu tehtud sammuga. Üha uuesti ja uuesti.

Back in a flash või flashback, kui surfan
niivõrd kaugele mineviku alleel, et mõni
kord ei leia enam koduteed. Loon nii
kauni oleviku. Nii kauni reaalsuse,
et minevik ei astuks mu kandadele
ja tulevik ei koperdaks ees. Iga päev
tasa ja targu. Iga päev. Iga päev.