Ragnarok

Alles oli ilm valgust täis, nüüd langesid
pilved nii madalale, et katsu või käega
ja kõik on niivõrd hall. Läbi suure halli
otsin su kontuuri. Universum tundub
olevat aja hüljanud meie ruumist.
Hetke pärast on kõik korraga. Ainult mõne
hetke pärast saab aeg läbi luubi kõrvetatud.

Kusagil on poolsündimata lapsed kitsikuses.
Kisa langeb põrguni. Kusagil on pooltegemata
lapsed, valmistumas prügikonteinerisse
sukelduma. Vanad hinged tuuseldavad pööningutelt
alla tänavatele ja kaasikusse. Noored hinged rebivad
end oma lihasest kestast ja huikavad lunastust.

Aga mina seisan, lihast ja luust, soolast ja vahutavast
verest. Pummeldamata purjus. Nägija nägemata.
Armastuseta armastaja. Seisan tõusva maa ja
langeva taeva vahel ja otsin sind. Tean, sa jõuad
enne lõppu. Tean sul on veel natukene tegemist.