Aga lahkumise tund sai löödud

Sellel ilusal päeval, mil hommik oli karge,
ma viskasin hilbud seljast
ja kutsusin sind tantsule augustikuisele
nõmmele.
Kutsusin sind hingama varaste tundide
üksindust.
Kutsusin sind leidma vaikuse,
sest lootsin seda nõnda isegi leida.
Sest lootsin end tantsida vaikseks.
Hingata ära.

Hingata sinu rütmis
ja tunda su jahedaid sõrmi.

Meie ruumil puudus aeg
ja taevas keerutas end meie kohal
tähti täis.

Kui oleks meid neelanud see hetk
ja sulatanud ühte.
Kui hommikud olnuks igavesed.

Aga lahkumise tund sai löödud.
Pakkisin sulle mälestuse kaasa.

Selles tantsime igavikku.