Ei hoolinud ma endast ja teisedki kaotasin ära.
Ma olin liiga pahur, liiga nälgas, liiga pime.
Mul paistma hakkas paradiisi värav.
Jah, see oli üks liiga suur ime.
Jah, ma karjusin vaid ühte nime.
Ma olin väsinud, ei teinudki kära.
Veel elad? Veel armastad? Ehk lepime?
Veel mälestusi ja soosingu sära.

Tunamullu langesin roogu.
Tunamullu võtsin ma hoogu,
et öelda sulle tasa ja targu,
et meie ei iialgi hangu.