tema valgel nahal haigutasid sünnimärgid,
nagu paradiisi mustad augud,
kui ta ringutas, siis vandusid vanad puud metsas
ja olivat ka veidi ringi tammunud,
sõlmedes kohad sidus ta kummargil lahti,
keerutas oma tahmaseid lokke
ja pani oma pisikese nimetissõrme minu rinnale,
seal me kohtusime.
*
Alul sõid nad kätega
Siis aga tugeva võlujõuga
Kuri rõõm kihutas neid takka
Nagu Issanda piits
Sametist ja kuldsete paeltega
Aga valust saadi üle alles homseks
Kui ronga kraak tõi tormi
Ja hetk sai ἀντίφωνα
*
Pool nende saagist oli mäda
Nagu Peipsi sibulalaat peale vihma
Kodutu hing platserdas lombi ümber
Teadmata oma hinda
Animeeritud animus ja anima
*
Nad teadsid vaid suuri soove
ja võõrast täitujat,
kõletu marakrati kombel,
piip suus ja prillid ees,
nagu minevik mida toidetud veega,
käkk jäänud pliidinurgale,
selle puna-valge täpilise rätiku alla,
ema higist niiske.
*
Kohe kutsume teid tantsule,
teie suur ja armuline vaegnägija,
põlatute android,
ise-tikkuv surija,
käsi kopsul,
pidas südameasja
üle-aia-lolluseks.
*
Ma olen tähitute kuldne kuningas,
kroon jäänud eilsesse,
homme koroneerime,
kui troonil kord jalad all.
*
Pisut sekeldust ei teeks paha,
nagu näha, suudab minuscule
ka jumala osake olla.
*
Minule palun üks paha pits,
kes ainult mind armastab.
No comments:
Post a Comment