kui kaunis näolapp venind irveks,
käes roostetanud lamp,
kodutute säravad silmad,
vana valu kustutanud talve,
naeru tihkav palmipuu inimese kõrbes,
meie ei toonud sandaale kaasa,
*
aga siin paistab mees olevat naisele kaasa,
tolmune figuur kaminasimsil,
mantlihõlmad lahti, isa lõhn juures,
*
tuleb targalt tegutseda,
kohe alustab bänd, orkester, kammerkoor,
ilutulestik Emajõe ääres,
*
Vanemuine tulistab puusalt kandlehääli,
roos ja tuli löövad tantsu,
lumi kaisutab nende põski,
*
enam pole mineviku aega.
No comments:
Post a Comment