Te arvate, et tulete siia
ja põgenete just selle rongiga,
igalpool on parem, kus pole teid.
Kas pole nii?
Alati teispool aeda on
see rohelisem rohi,
rohkem võimalusi.
Rohkem sametises korstna tippe,
rohkem taevani ulatuvate jalgadega
neidiseid,
rohkem vildakaid arvamusi.
rohkem onupojapoliitikat
ja savu potte.
Vaata ringi,
vaata kes on siin hetkel,
sinu kõrval,
olgu võõramaine või oma,
vaata tema nägu, tema rühti.
Ka tema arvab sama,
ka tema tahab sellele rongile.
See rong hilineb täna,
või ei tule sootuks.
Senikaua, kas poleks mõttekam
katta kõrvad ja ümiseda
lemmikviisi,
luua oma mull
ja kujutleda kuidas teispool aeda
kündis luuletaja oma pliiatsiga,
või ehk klaviatuuriga selle
tohuvapohu.
Te ei sooviks põgeneda,
kui teil poleks unistusi,
ma olen selles kindel.
Nagu seemned on need unistused,
sinul on visioon ja sinul ja kindlasti temal
sellel kaabuga kutil ka
ja see pilves teismeline,
noh eks aia taga ole vast suuremad
ja maitsvamad burgerid kah.
Proovige lammutada
see aed,
proovige jätta ostmata see
kallis pilet eikusagile,
näidake unistustele päevavalgust,
keerake natuke oma kupleid
ja kallake need valla.
Nagu lego klotsid on nad,
lihtsalt võtke aega
ja ehitage.
Jätke see rong kus üks ja teine.
No comments:
Post a Comment