Läbi minu ööde üks hääl vilgub kukla poolt,
kevadise jaapani kirsiaiast on puudu mu laps
ja portaalid ei käitu tahtele vastavalt,
miski on käinud minu vaimupalees,
ehk võtnud lapsegi,
troon on veel soe ja määndamine alustub,
päästeoperatsiooni keskmeks saab tõde,
Califado istub oma asemel ja leegib,
et tema ei tea miskit
ja jõud kisub tema suilt plaastrid,
et Venne palitu jõnksud on sipelnud läbi trooniruumi,
Venne punaraad on laste kisa täis
ja minugi oma külitab tema pikkade küüniste haardes,
segadus ja härm ning teleportatsioon on päästnud
minu lapse, vaimukevade
ja operatsiooni võib võidetuks lugeda.
Uksed sulguvad.
No comments:
Post a Comment