Linalakk neiu sai keerutatud ja lennutatud,
nüüd koogutab ta siin ja üritab mitte oksendada.
Üle jaanilõkke heitsin tema ja ta sirelkleidi,
samal ajal kui ritsikad sõnajalaõiel atva atva toonitasid.
Emajõe parvena ankurdasin ta Kanali äärde
ja rebisin ihult polstri, kui tema oigekarjatused seda märkisid.
Organid riputasime vene ahju kõrvale seinale
ja jäime ootama homset päeva, kui kõik on soolamiseks valmis ja tõre.
Indiaani advokaadi põlgusega tungisin tema hütti
ja suitsetasin ühe rahutu piibu just enne varjutust.
Ustav krants ei lase isegi niimoodi endaga käituda
kuigi ma peremehena vannutasin tema meele ja keele.
Minu laegas on sügav sinine ookean
kuhu robinsonaadina jätsin ta Reedet ootama.
Ja ta ainult naeratab.
No comments:
Post a Comment