Üle tormise mere ja astangul seistes,
läbi kõrbete ja ürgmetsade,
hundipalu mekkides
ja kosmose tumedas aines ulpides
olen seikleja natuuriga
igapäevane alpikann
ja alpides külmetav kannikas
ei tekita minus loobumist.
Sihikindla hoiakuga rühin sügavamale
maakoore paotatud urgudesse,
sisemuse poole
kus platool on varuks üllatusi
Triiase ajastust Kriidiajastu lõpuni.
Saalomoni kaevanduste lävel
karjun kajaks oma nime
ja jään ootama vastust.
Eelarvamusteta olen uhke
ja sätin oma turbani otseks,
et luftballuun ei rebiks,
kui 80ne päeva pärast kalifaadi
ninanipsuks ma Trafalgari
monograafia lehvikuna
silme ette tõstan.
Kõik väikesed poisid ja tüdrukud
unistavad,
ja sinu juuste ja lõua vahel
saavad need teoks.
No comments:
Post a Comment