Ma kuulan eestlase identiteedi pürgimust
läbi sogase esmaspäeva lume
ja soran kuplialuses tühjuses,
et leida endas seda kuulsat eestlust
aga mida pole seda pole,
tunnen end liiga vääralt
võõrsil olevana
kujutan end ette paljunäinud
Tuglasena, kes on lukku löödud
siia aega
mis oleks saanud kui poleks
lastud tal reisida ja olla
ja võibolla ta ei reisinudki
võibolla oli mees lihtsalt maapaos
kuskil Peipsi võsas
ja sõi seeni
sõi ja unistas
sõi ja kirjutas
ja nõnda nagu
tänasel päeval luuakse eestlust
Coronade ja American pizzadega,
nõnda lõi tema seda
seal Peipsi taga võsas
ehk
Liiv sõitis ammu minema
enne kui buss kohale jõudis
ei olnud temalgi selle
eestluse loomisel õnne
ikka kaotas ennast lõplikult
Koidula kogus sammalt krooni all
vist vene krooni all
ja Gailit jagas end kaheks
ehedaks Liivimaa ratsanikuks
unustas aga et piir jooksis
täpselt läbi
tundub, et pöördumatu
on see eestluse otsing
kui kord alustad
siis pole enam lõppu
nagu sõltlane
ja varsti tehakse
rahvuslik sekkumine.
No comments:
Post a Comment