Loodan, et minu kesköised suitsupausid
ei sega sinu ingli-und,
kipun ju koperdama oma laialipillutud
sahtlitesse, kus lebavad laialipillutud
luuletused oma laialipillutud
sõnadega.
Vannun ja tatistan
aga vot ära ka ei korja.
Sa juba ammu mainid mulle
läbi lillede, et peaks midagi ette võtma,
aga mida sa ette võtad,
kui pabereid tõstes pudeneb
baas tuhaks ja sahtlid
otsustavad uuesti rohujuuretasandile astuda.
Jaa on neid mis väärisid raami
ja seinanaela, aga nendega,,,
nendega nagu ei saa nii, et võtad ette,
neid tahaks ikka nagu võtta tagant
või küljepealt või rähmase
silma nurgast.
Hoomamatul hommikul praadisid
mulle mune, nutuseid härjasilmi,
ja aknast välja vaadates saatsid
isegi linnud mu poole salasõnumina,
et võta kätte, võta ja lase läbi,
nagu kullapalavikuline.
Võta korja need kokku
ja filtreeri, sodi, lisa, võta ära,
aga et sa vaid teeksid.
Helistasin mineviku minale
ja ütlesin, et srry mees,
mina hakkan asjalikuks luuletajaks
just nüüd paugupealt.
No comments:
Post a Comment