vurab ja jõnksub,
ägiseb vedela taigna all.
Tahkumata luule, proosa ja miniatuursed
sõnelused, kõik need
ootavad oma aega.
"Lisame mõtteliiva,
sotsiaalkillustiku ja
mõne kühvlitäie ootust."
"Onupoja kultuuri ehitades
peame kutsuma sugulased
ja kallimad,
oskmatud teeme oskajateks
ja shamaanliku nõiatantsuga
kujundame ilma."
"Ei tule vett, ei tule kuuma,
mõõdukus on võtmeks,
et ikka tugevaks tahkuks
Eesti kultuur."
Masin on lõpetanud päevatöö.
"Puhkus võib alata,
lõunauinak ja kehakinnitus
olgu selleks korraks."
Unenäos on vihma ja tormi,
katte rebis päikese kuri käpp
ja nihustas raske retsepti.
Kribin, äratus.
"Kes kõnnib seal palkloori taga?"
Raskete sammude ja lörtsatustega.
"Sa Saadana Kurivaim,
keegi asjatabki valmiva kultuuri
pinnal."
Püksata joostakse vaatama–
pikajalamees seisab pool-
kõnnis, habe kikkis,
kõrini kummikud jalas
ja ehmatusest kohe kukkumas,
kukubki.
"Upu ja sure
sa lihtsakoeline,
madalalaubaline
loomesadist."
Upubki.
Peerukiirusel lülitatakse
elekter masinasse ja
jälle ta vurab,
selline on Eesti
ehitus.
Üks paks ja paras
rindepeitus.
No comments:
Post a Comment