mida nad ütleksid?! - kuidas olen ehk kaotanud,
või justkoht võitnud, midagi mida ei saa näha,
midagi mida ei saa katsuda, ei maitsta,
hinge-sõrmi ümber seada,
midagi mis koiduga viib mu kallima,
miski vana ja miski noor, kui ma ainult…,
Walesi mägesid kõnetaks,
kuid siiski pole sõnu, lumi kõrgustikel ei räägi,
ei laula ta ja ei ümise, ta tuleb kõrgelt-kusagilt,
ta on ja siis on ta läinud, tema asemele jäävad…,
jäävad need kõigusoojased, jäävad ainult,
kui ma Walesi mägesid kõnetaks, siis tänuga,
tänulikkus on vedrudeta vanker külateel,
hulgus ja pudulojus - närv läbi nagu lambipirn,
jalad pajuvitste laadi, kuid omal kohal vankri ees,
sedalaadi tänu leian sealt…, kui ma ainult…,
Walesi mägesid kõnetaks - neid mille tõstsid sina,
vahva solin sillerdab allikana, muundub ojaks,
muundub mööda kive-rahne, toibub -
siis muundub edasi ja muundub järveks,
meil muundumise kunsti on veel õppida,
seda nõu ma küsiksin neilt mägedelt..,
seal Walesis, kuhu läheme kui maa on kuldne,
on roheline, on taaga taristu ilma valuta,
on leiva-haldjas leivata, on…, tänuta,
kui ma seisaksin seal, neid Walesi mägesid,
ohh, neid ma kõnetaks, suure, suure tänuga.
No comments:
Post a Comment