sopsutavad tiibu ja ei mõtle asjadest,
või et kes kellega on maganud,
nad ei kadetse, ei ahnitse,
ei pilla sarkasmikillukesi,
et varjata oma valu,
nad ei hinda oma ilu ja väärtust,
nad lihtsalt on,
nii nagu suur suvi neid sünnitas,
sünnitas hommikul
ja võttis enda kanda öösel,
nõnda nad kasvasidki surmast üle,
elades igat päeva kui kingitust,
seda pitsi ja satsita kingitust,
vaata nüüd tuleb vihm,
see neile meeldib,
ja kui proosaline piisk
muundub tuhandeks killuks,
näen minagi esteedi naudinguid,
seda ilu millest kõnelesid Sina.
No comments:
Post a Comment