Laulmas kodust

Ma seljatasin kauge oru 

ja soo selle taga,

kui udus pöördusin metsa,

nägin valgus-linde horisondil,

mitmete väravate vahelt läksin läbi,

kolasin võõrastel pööningutel,

sfinksid pakkusid mõistatusi,

oru sügavamad olendid,

nad meelitasid pimeduses,

punaste laternate vahel pildusin nahka,

õrnad vaimud pakkusid tuge,

inglid näitasid teed,

kui kohtasin kord lepatriinut,

mardikat ja keskit veel,

mu nägemine taastus,

kus kallastel küll kohtasin ma end,

kus olin alasti ja paljunäinud,

lapsemeelne vana hing,

uues kuues ma loobusin,

loobusin kontrollist ja valust,

valedest ja kõvadusest,

üle mäe liikusid mu silmad,

siis jalad ja terve vaim,

seal roheliste väljade päiksepistel,

soolane meri laulmas kodust,

istusin ma lõpuks maha

ja puhkasin jalga.