kes püsisid ja kes said lõigatud,
meie tuulikuid pesid ja hooldasid nad,
kes võitluse eest maksid hinda,
iga linn on tulnud seemnest,
kui lapsed selle teedel,
kelle põli oli valu ja tule rauda,
iga aeg on andnud rahutust
kuid rahu andnud samuti,
me loodust on ehitud särava klaasiga,
milledest läbi voogavad jõed,
mille üle kummub sild,
nagu küürakas eit,
tema alt on läinud ilma peale,
läinud väiksed ja suured,
iga jõgi algab südamest,
mõnusate taskuvaraste kreedo,
eestlase Roomas, selle vana rahva tarkus,
et igas sadamas kaks,
igat sadamat kaks.
No comments:
Post a Comment