Võluv Liev

 võluliiv,     võluliiv,     võluliiv,
                  

                   tuline ja tasumist täis,        kättemaksu
                                                                                himuline

ja nägija silmadega,    eksin,    ühega,

                                                                silmamunaga,,,

ja rääkija suudega,        näed eksin taas,

                                                                    suuga,

nagu raisakotka suu, 

    see nokavaheline ala,

        kust rebitav liha sisse vitsutatakse,

nagu su ema pärastlõunati oma liitrise veiniklaasiga,

        pühkimas higi varrukaga otsa eest,                     – milfimus maximus

aga nagu tõelisele nagutajale kohane: 

        pärast kõike seda valu,    vali vali valu,        tromboon küsimuse kaja,

                ei peagi sa veetma üksindust paljude seas:

nüüd ühest, kui teisest

    kellegi kolmanda vaates

et seda elamise asja ilustada,     peame esmalt...

nagu pasknäär vaikib

edasi olid vaid kastanid, lehelooja aegu

    nende pealsed enne värskumist, hiilgeaega,

          

sünnikaare tippu – nahkhiire taolised,                rohelised, kui kurat

vanaema Marat ütles!

võtan siingi sinu käe, 

kui sa raatsid anda

ja näitan sulle maailma,

mille taolist pole sa varem näinud,

maailma, kus...