Λουλούδι Kaplinski

*

selle saare loomad olid kõik itsitajad loomad,

mina itsitasin kaasa,

tulitas talla all see kuum,

valge ja kuum liiv,

aga kui ma kahe vahele jäin

ei teadnud animist minus,

midagi ei teadnud see animist minust

**

rändtsirkus oli oma karavaniga,

ra-ta-ta-da-ta-da-taa-daa,

ra-ta-ta-da-ta-da-taa-daa,

Dodo linnu kostüümis iludus

tundis muret mu ilme pärast,

ütles seda, 

ma nautisin ilma

***

pärast õhtuoodet, 

kolmandat sel päeval,

hinges tuli ja veski tuuleta,

kaetasin kahetsusest 

kõiki varasemaid tundmusi,

et neid ei sünniks üldse,

kelle nimed olid juba eos 

unustajatele

****

neljas oli säraküünaldest võlutud,

oli kreeklaste rahvuspüha,

Pantheonid ja helioslikud tavamured,

ilma jumalaid nimetamata,

pragunesid oma raskuse all,

ainult meie kuulsime neid

*****

pidin küsima endale küllust,

sarved olid maha joostud,

kust siis nüüd neid vilju veetaks,

kust neid kütkeid,

haarasin esimese metsiku linnu

ja surusin ta sulgedest...

******

pidingi uurima sinult,

et kas teiegi pärast ajaveetmist

jõudu kogute

ja kellele see kuulub

*******

nägin Kaplinski lille

ja see tegi mind kurvaks