miks sa oled selline... nagu loom, kiskja,
pärast perutamist
Riiamäelt üles, otse, nii otse viadukti alt
läbi
läbi
läbi
nii häbi,
et paremini ei oska allegooritseda – sinu
t u n d m u s
nagu paremate päevade vein,
mida maitseme praegu, mekutame, nagu keegi kord ütles
keegi kellega magasid
ma olen ju unine piiga, poiss lausa, palju laske mööda
ma olen ju siin, palju laske sisse
avarduva naisenupu keskele seadsin oma vilja,
kõlab veits näotult,,, näed jälle see sõna: n ä o t u
viljapeadel kõigil blondid karvad,
tuul kõditab neid looduse seemnerakukesi,
juus su ilmes, SÕNA JA RAHU
Tolstoi tänaval piilusin torni, ei näinud midagi,
ostsin hoopis kohvi ja puistasin midagi sisse
või vähemalt tegin nagu oleksin puistanud,
hiljem tänasid sa mind,
et lubasid ööseks jääda.
Ei saanud aru, miks sa mind enda lubamiste eest tänad,
ju siis mõne uue genni komme...
achtung, achtung
pole midagi teha:
pool on persses ja pool on alles!
No comments:
Post a Comment