Sunday, May 1, 2022

μη αλγοριθμικές τονικές ή ανωμαλίες

*

köörilise poeedina suritasin 
endas seda osa,
mida mõni teine peaks ülimuslikuks,

eestlasele omase aplombiga,
kui kõndida plätude väel,
ma võtsin endas selle osa,
mida väärtustaks nartsissist

ja põletamise asemel
matsin ta Vathý valge mulla alla,
nagu Ottomanid pagetuna
Anatoolia poole,

ma istusin seal 
lõvijalgadega jalutuspingil
ja kogesin ajaloo suurust
ja seda suurust, 

millega inime siia ilma sünnib.


**

non-algorithmic tonalities or anomalies

see uks sulgus minu õdede ja vendade ees,
minu isade ja emade ees,

aga mina, nagu iidne poeet Rhoecus,
unustasin lillede lõhna,    seal kaugel põhjas,
Aesti-maal,

Kallimachuse kombel sain impeeriumilt
Balali tiitli, samuti esimese kristlasena,

daemon teisest ilmast,
viimase kristlasena,

aga surm mind ei võtnud.


***

usu või ära usu,
kui me pööratuna oma viimase jaksuga
selle kloostri poole, 

mis jäi valge marmori jalamile,
küpresside terav-magusa lõhna sisse,

allusime Μεγάλη Παναγία
kõverate kreeka tähtede lummusesse,

jälitasime sõrmedega neid vagusid 
milledena need olid raud-tappidega 
ukse kõrval kraabitud kivisse,

asjaosava tundlikkusega,
nii nagu peab.


****

Kihnu Eliase taevas oli tulisem,
õiget usku ei eristagi valest,

vahest, kui ainult usku enesega,

samoslase Elias võitis taeva
ja sai selle isaks,

kuningaks kui veidi,
eestlasele jäeti põlengu punane,

kuum ja tuline,

eile tuli ninanipsuks 
ka veidi vihma.


*****

me haarasime pronksist
või vasest 
või messingust ikoone kaasa,

tulivat ka Kaplinksi õiest
mööda jalutada

ja teha pilti.

No comments:

Post a Comment