Mis koletise nime sa vääriksid?
Mõtteta ja südameta olend. Valskust täis ja üdini jõle.
Kujutlus enne realiseerimist – minu hinge armutu emand.
Kaunim kui öö enne tormi,
mil laste viimased hingetõmbed rippusid paelana ellu-
jääjate kaelas.
Kui polegi enam midagi uut siin ilmas, kõik ainumas meenutus,
siis sinu nimi oleks sälk mu teadvuse marmoril.
Ümberringi kõle kõrb – mulle armas.
Põlga mis sa põlgad inimene, jõgi voolab omasoodu.
Sedasi armastab naine.
Ikka kaugele edasi suurest välguvalgest sinise kuuni,
sinisest kuust punaseni, Nektari merest Vaikuse mereni,
vaimudest maailma lõpus kuni taassünni läbipaistva
kroonini. Ikka edasi, aina kaugemale
kuni see mis pole omane mehele saab omaseks tallele.
Ja kui väga igatsen ma rahu.
Kui sa vaid natuke voolaksid mu poole.
No comments:
Post a Comment