90ndate mälu on kui helesinine ja udune kaamera filter
sa võisid selles kõndida oma pisikeste jalakeste
ja laia naeratusega

kuid kuidas hoiaksid sa seal mind kui ma olen
sinust kordades raskem ja kurvem

kuidas teaksin ma sind armastada
rohkem kui last

ja kas me näeksime seda sama
mida näeme täna

tänapäev on valge ja liblikõitest kohev
hõljuvate üksiklaste üksolemise vaikus

ja rahu
nii palju rahu

su peenikeste sõrmede vahele mahub
tuhat minu elatud elu

su silmades peegeldub mu hing
keegi unustatud

keegi õnnelik
keegi leitud