Templimäe kuldse sõõri kõrvalt paistaks kõvema
pingutuse ja paksemate prilliklaaside abil
240 000 hiirekuninga siksakiline rühmamine.
Igaüks veidi omal moel,
oma eelistuste ja maitsetega,
oma kõutsilike uskudega.
Igaüks rohkem inimene kui kass.
Iga inimene müüri ääres,
rohkem kõuts kui inimene.
Surnumere soola ja Vahemere sina vahel
õgib Jeruusalemm kui Iisraeli rabarber
oma vesist üsa.
Kasside vurrud kõditavad Luigelillede viimaseid
niiskeid alasid, kui nemadki oma osa
elujõust ammutavad.
Kui nemadki õrn-roosade õite lummuses
pehme nurina valla lasevad, mis kajab
minarettide ja hommikuste palvuste seas
kui lembuse taevalik sosin.
Metsiku kummeli imalas kuid meeli rahustavas
aroomis seisab linn paigal ja õhk tema ümber
väreleb müstilises vaikuses.
Ja kui mõni neist kassidest suudaks rääkida
ja mõni neist inimestest oskaks kuulata,
võiksid need kassid jagada Saladini mõtteid
ja kõndida tema kõnnitud sammudes
ja maailmatuma kõver kuu
oleks ainumas jälgija oma salapärases öises rüüs.
Sest kräunugu kõutsid või kisagu inimene oy vey
– kõigi päevad saavad kord loetud.
No comments:
Post a Comment