Kui soovite näha mind, ei pea te vaatama kaugele.
Kui soovite puudutada igavikku, puudutage
armastajat. Armastage!
Kui soovite leida end, astuge oma päikese kätte
ja hingake sisse hingekevade värsket õhku,
silitage tärkavat loodust ja armastage.
Kui soovite jätta päevades kummitamise,
ärgake ellu. Elage!

Keevitaja, ärimees, koristaja, õpetaja, müüja,
isad, emad, pojad, tütred – elage! elage! elage!

Ärakasutatud ja eemaletõugatud, üksikud
ja kodutud, te imelised rändajad, olete igavesed.

Kaduvikust kaduvikuni sünnib inimesi,
inimesest inimeseni sünnib armastus.

Maa lapsed ja öö laulikud, udujoom pilkase
pimeduse talla all aga sellegipoolest läida
tuld kissis silm ja unusta see valu. Armasta!

Kui soovite mäletada, ärge otsige kaugelt,
teie olete mälu, mis hoiab tähendusi.
Teie olete tähendus, mida otsib jumal.
Teie olete püha ja ebapüha.
Olete elu ja surm.

Surejatele jäävad võidetud hetked
aga senikaua elage, elage, elage.

Ja hiljem on aega peletada kahetsust.

Hiljem on aega ...