kuidas vesised ja haavatavad sõnad võivad pesta
pesta kurjuse kui õela nõela heinakuhjast
panna inimesi langetama kaitsed ja maskid
kuidas tulevik kui soe tuul saab paitama põski
kuidas andestus kui vana viin joovastab kainet
tore päikesepaiste neljapäeva hommikul
liiliad aianurgal lastega kiikumas võidu
usun lahkuse võidukäiku valgusena pimeduses
võistluse asemik maa peal see koos loomine
ulatada käsi ja kuulda koputust uksel
lahkumise näruse selja asemel
peeglid kui mõradega järved
säravad su silmade uhkuses
et oled kingitus mis kinkimist ei lõpeta
kui aeg on kustund ja avarus sirutab tiivad
No comments:
Post a Comment