metsad kui mütsid
tukad sahisemas tuules
lehtedes säravaid silmi
natuur kui suureleheline
Aadamaõun pillapalla
nad sadasid taevast alla
sõndlesime varakaid mehi
nende naised kõlkusid kuldselt
värvilised figuurid taevalaotuses
inglite kesapõld
sa olid surmaputke surm
elus nagu viimane viis
mille viskasime jõkke
mille sõid kalad
mille vahune piir...
see ulatus
tuul kui tuli
suuresilmne neidis
tantsis võidu võilille helvestega
need katsid ta laugu
kui lauldi saunalaule
kerisele peksti vihta
sips-saps-sops
keerutati auru
virutati vingu
kõik naelapead kuumaga
turritasid välja
toss tõusis valge kriidina
mööda taevamustatahvlit
ja sini-hinge-piin
see lõppes sisinaga
kaeti valge lina
ja ühe õunaga
mis kukkund oli puult
puult mille oksal
pikutas üks madu
ta keel oli pikk
ja silmad ilusad
ja tema teadis
kust ühendub
mees naisega
kolm on kohtuseadus
kõik seadused on läbi
ütles kurg kui toomas lapsi:
häbi, häbi
häbi, häbi
No comments:
Post a Comment