ta oli seesamune kaunitar
ma unustasin mustad juuksed
kogu külma raju
mu hinges palatalisatsioon
kui alkeemikuna kulda
ta süvikute kaunim taak
tiivad kui sulav lumi
isatu pärlendus laubal
kogu kollektiivne üksindus
nad andsid talle krooni
mina jalutasin teises suunas
mul kusagil oli kuningriik
ma enam ei unusta
kus armastatud lõvina
ta vaatas teisi dimensioone
mul oli väärikuse tõde
see kustus mardikana tuules
kuid kusagil seal
kus trolle loendades
jumalaid teotades
me istusime lastena
ja hoidsime teineteisest
(kaugele ja kinni)
No comments:
Post a Comment