tema veatu avarus,
kuidas pühib tuulena tolmu,
pühib su jalgadelt,
huikav öölind taeva salust,
ta hinge laulust loodud,
kui armastajad sukelduvad soo-järve,
pruunid hane-seljad heiklemas,
seal on hinge nägu,
see naeratab kui näeb,
nende silmad on ussi silmad,
on hundi ja lõvi silmad,
sipelgad on ehitanud hingest pesa,
nad käivad hinge radu,
hing on selle ema, isa, poeg, tütar,
see on valge karv ja käpad ja koduhoov,
see on kaminas leegis,
see on sõbra pisarates, tema naeratuses,
see hing oled sina kui tornid kukuvad kokku,
kui on valus ja ei tea mida teha,
see hing ütleb: usalda,
rohkem ta ei ütle,
see hing oled sina,
see hing oled sina.