Terved elud on kusagil võpsikus,
vanadest nõuka aegadest.
Uued inimesed otsivad uusi võpsikuid,
kuhu oma elusid pista,
uued võpsikud kasvavad
mammona pilvelõhkujate jalamil.
Võpsikute alune muld on viljakas,
uued inimesed kasvatavad seal
värsket ja toorest,
sest uued inimesed teavad, et kastides
loetakse ainult raha
ja inimese elu ei maksa halli krossigi.
Vanad inimesed harutavad oma ülemõteldud
peades aruraasukesi laiali – ajavad
rohkemgi sassi.
Lähevad abi paluma tohtritelt ja
suurkorporatsioonidelt,
kellel kõige säravam ja värvilisem reklaam,
kellel meedias enim valetõde.
Keegi kes plaksutaks ja nõuaks tähelepanu,
need on vanade inimeste jaoks
kõige õigemad abistajad.
Uued ja vanad jooksevad mõni kord
sarvipidi kokku.
Korrupeerunud kohtud lepitavad
ja määravad intresse, valurahasid
vanadele inimestele,
sest rumalaid peab hoidma.
Rumal toob sisse.
Loorid on langenud
ja vabadus ei ole enam see
mida arvati olevat.
Looride taga on seinad,
igal seinal kaamera.
Suur Vend jälgib iga sammu.
Proovi sa vaid peeretada.
Küll on ikka tunne,
nagu elaks sipelgafarmis.
Eks taevased mõistavad
kõigi üle kohut,
see on vähemalt hea.
Seni proovime loota,
et inimeste kae kaob imeväel silmilt
ja vanast ehk ehitatakse uus.
No comments:
Post a Comment